Kverneland = kasumlik kündmine

Rohkem kui 135 aastat kogemust: adra ekspert

Kverneland = kasumlik kündmine

Firma asutaja Ole Gabriel Kvernelandi ambitsioonid on ka täna kehtivad: luua ader, mis peab vastu ka kõige raskemates tingimustes ning sealjuures teeks ideaalse künni, mis kindlustab suure saagi potentsiaali.

Kogemus ei piirdu mitte ainult Norraga. Kverneland, olles adratootmise liider, ekspordib 97% oma toodangust vähemalt 45 riiki 5 kontinendil juba rohkem kui 65 aastat. Tänu sellele saab Kverneland vahetada kogemusi väga erinevates tingimustes töötavate väga paljude kündjatega. Just seepärast tunnustataksegi Kvernelandi kui „adra eksperti“.

On teada, et hea saagi oluliseks eelduseks on korralikult ettevalmistatud maa, kuid samavõrra tähtis on ka kündmise tasuvus.

ploughed-land

Künni muutmine kasumlikuks

Me teame, et sinu maa ja saak on su elu. Need sõltuvad sinust niisama, nagu sina sõltud neist. Mis on parim su maale ja saagile, on parim ka sinule. Kõik jõupingutused ja lahendused põhinevad sellel tõekspidamisel. Sama käib ka kündmise kohta. On arvamusi, et maast parima väljapigistamiseks ei ole künd oluline. Teised arvavad, et kündmine on liiga kallis. Aga kui me ütleme, et see ei ole liiga kallis?

See võib isegi tuua kasu. Näiteks suuremaid saake ja suuremat müügitulu. Lisaks tervislikku ja jätkusuutlikku elukeskkonda nii perele kui ka ärile.

Me nimetame seda kasumlikuks kündmiseks.

Osa1.

Õige mullaharimissüsteemi valimine

Mullaharimine kindlustab taimede arenguks vajaliku keskkonna loomise läbi oluliste tingimuste muutmise nagu õhustamine, mulle temperatuur, mulla niiskus, mulla struktuur, umbrohtude tõrjumine, toitainete olemasolu ja taimede tervis. Õige mullaharimise süsteemi valikul tuleb arvestada ka sellega, et kõik tööd saaksid tehtud õigeaegselt. Vajalikud tingimused taimede arenguks tuleb saavutada võimalikult väikese energia- , aja-  ja investeeringute kuluga.

Üldiselt tehakse selget vahet minimeeritud harimise, tavaharimise, konserveeriva harimise, otsekülvi ja ribas harimise vahel.

Konkreetse harimissüsteemi valik sõltub paljudest muutujatest. Nagu näiteks isiklik eelistus mingile harimissüsteemile, mulla tüüp, kliima ja ilmastik, viljavaheldus, loodushoiu nõuded, seadusandlus ja lepingutingimused.

Ka „nullharimine“ on üks võimalustest teatud tingimustes.

p7

Künda, jah või ei?

Mullaharimisviiside aruteludel pakub kündmine alati palju kõneainet. Osa põllumehi on selle efektiivsuses kaljukindlad, teised peavad seda aga liiga kalliks.

Kündmise poolt kõnelevad paljud argumendid:

  • Taimejäänused ja muu orgaaniline aine saab korralikult maetud.
  • Vähem umbrohtusid ja võõrtaimi,  mis vähendab herbitsiidide kasutamise vajadust.
  • Väiksem seenhaigustesse nakatumise risk, kuna uued taimed ei puutu kokku eelmise saagi nakatunud taimejäänustega, mistõttu on väheneb ka fungitsiidide kasutamise vajadus.
  • Kevadel maa kuivab ja soojeneb kiiremini.
  • Parem toitainete kasutamine
  • Puhas seemnesäng võimaldab kasutada odavamaid külvikuid

Küsitlus

Hiljutine (2015) Kvernelandi poolt läbiviidud küsitlus Saksamaa ja Prantsusmaa farmerite hulgas näitas, et kündmist peetakse kõige tähtsamaks mullaharimise süsteemiks. Rohkem kui 60% farmeritest pidas seda maaharimisel oluliseks tegevuseks. Umbes 80% küsitletutest pidasid seda oluliseks kemikaalide  vähendamise abinõuks võitluses umbrohtude, eriti aga orasheina vastu.

Ader või kultivaator?

(Autor: Prof. Dr. Wolfgang Kath-Petersen)

Kas kultivaatoriga harimine on odavam kui  kündmine?

On selge, et töötamine kultivaatoriga suurel kiirusel ja suure töölaiusega võimaldab ajaühikus üle käia suurema pindala. Aga et saada adraga võrreldavat kvaliteeti, on vaja suurendada harimiskordade arvu. Lisaks sellele on vaja rohkem herbitsiide ja fungitsiide, millede kasutamine on viimasel ajal võetud tõsisema tähelepanu alla.

Jätame hetkeks adra positiivsed mõjud ja vaatame lähemalt adra kasutamise kulusid võrreldes kultivaatoriga.

TEST

Samal põllul korraldatud katse peaks näitama, kas atra on tõepoolest nii palju raskem vedada ja kas ta kulutab nii palju rohkem kütust kui mõned arvavad.

Kaks katsemasinat, 10-piiga kultivaator (3 m) ja 6-sahaline ader, töötavad ühel ja samal põllul. Mõlema töösügavus on 23 cm ja mõlemat veab 185 hj traktor.

Mõõdetakse läbilibisemist ja kütusekulu. Tabelis toodud tulemused on väga üllatavad! Töötades samal sügavusel, laiusel ja sama kiirusega, on mõlema masina kütusekulu peaaegu võrdne. Vaadates aga läbilibisemist, on kultivaatori tulemus kehvem.

p9

Töösügavus ja töölaius

Kuigi kündmisel on palju eelised, saab esitada küsimuse:
kas ta on ka efektiivne? Kas efektiivsust on võimalik ka mõjutada?

Vastus on lihtne – jah see on mõjutatav.

Muutes töösügavust ja -laiust, kasutatavat saha tüüpi ja sõidukiirust, on võimalik optimeerida nii veotakistust kui ka tootlikkust. Samas saab kokku hoida kütust ja vähendada kulumist.

Loomulikult peab arvestama ka teiste tehnoloogiasse kuuluvate masinatega ning tegelik kokkuhoid sõltub geograafilisest asukohast, viljavaheldusest ja kliimast, mis võivad igal aastal erineda. Kuid vaatamata kõigele ning võttes arvesse ülaltoodud võimalusi kündmise efektiivsemaks muutmiseks, on pandud nurgakivi haigusvabamaks ja puhtamaks külvialuseks.

Seega on oluline kasutada atra, mis on piisavalt reguleeritav ja kohandatav vastavalt oludele erinevatel aastatel.

p11

Teine osa teemast „Kasumlik kündmine“ leiab avaldamist aprillis.

Kv_2500_B_i-Plough_2085

24. jaanuar 2017